Suurlinnas kondamise vahepeal käisime autos keha kinnitamas. Järsku imbus ligi mingi mustlane- selline haledanäoline meesterahvas, nägu hale nagu Shreki kassil. Meist juhuslikult mööda jalutades oli ta maast leidnud kuldsõrmuse, ja üdini ausa härrasmehena tuli ta meie käest küsima ega see juhuslikult meie oma ei ole. Kuna üheski meilemõistetavas keeles ta suhelda ei osanud, tegi ta seda kehakeeles. Ei võtnud me temalt sõrmust vastu. Seepeale hakkas ta meile seda pakkuma, et äkki väikse rahanutsaka eest kingib ta sõrmuse meile. Ja ikka ei tahtnud me seda sõrmust. Just sel hetkel nägime me tema petuskeemi läbi- ta oli ise kassikullast sõrmuse maha visanud ja üritas seda meile vist kullapähe maha müüa. Lahke Hans, kes parajasti bussi tagaistmel võileibu teha vorpis, pakkus nälgurile võileiba. Pleekind mustlane solvus. Äkki muutus hale näolapp õelaks pätinäoks. Pani meile mingi pudikeelse needuse peale ja kehakeeles näitas, et jumal näeb ja karistab meid. Siis õeluskott emmaldus, ning tänavanurgal lausus kehakeeles selgelt ja ilmekalt oma viimased sõnad: “piiiiiiiiiiiiiip ja piiiiiiiiiiiiip piiiip piip” (roppused eemaldatud vastavalt blogieetika seadustele).
Tegime veel Pariisis ühe jalutuskäigu ja hakkasime autoga kaubanduskeskust otsima, kust süüa osta, aga mida me lõpuks ikkagi ei leidnud. Korra juhatas GPS meid ühte hiinalinna supermarketisse- juba esimestel sammudel superraipemarketis lõi mäda hais meid jalust nõrgaks ja pöörasime kibekähku otsa ringi. Eiffeli torni külastasime õhtul kella 11 ajal, kuid kahjuks päris tippu ei õnnestunud minna, kuna just meie piletiostmise ajaks see suleti ja oli võimalik minna ainult teisele tasandile. Jaaniõhtu veetsime siis Pariis tulesid vadates. Ööbisime jälle samas kämpas, kuid telkides. Hommikul grillisime liha ja asusime alpide poole teele.
1 comment:
Need on ju täitsa Hispaania parkimisnipid. On alles kopeerijad need prantslased :P
Post a Comment