Esmaspäev 23. juuni (Pariis)

Öösel jõudsime ikkagi õnnelikult Pariisi. Ööbisime Pariisi kämpingus. Hommikul pesemas käies kohtas Hans Pellet, kes on kaelarihmaga dresseeritud viisakas rott ja ca 25 cm pikk. Pelle oli parasjagu teel tualetist restorani, kui ta Hansu eneselegi ootamatult ehmatas. Džentelmenina tegi Pelle sügava kummarduse ja lausus viisakalt: “Bardon” ning jalutas edasi. Hommikul suundusime Eiffeli torni vaatama. Pärast pingsat liiklemist Pariisi tänavatel otsustasime leida parkimiskoha. Esimesse parkimismajja sissesõidu lävel torgatas meelde, et buss ei mahu sinna. Poleks me seda märganud, oleks suusaboksid maha sõitnud. Lõpuks leidsime parkimiskoha Korea saatkonna vastas, Eiffeli torni vahetus läheduses.

Suurlinnas kondamise vahepeal käisime autos keha kinnitamas. Järsku imbus ligi mingi mustlane- selline haledanäoline meesterahvas, nägu hale nagu Shreki kassil. Meist juhuslikult mööda jalutades oli ta maast leidnud kuldsõrmuse, ja üdini ausa härrasmehena tuli ta meie käest küsima ega see juhuslikult meie oma ei ole. Kuna üheski meilemõistetavas keeles ta suhelda ei osanud, tegi ta seda kehakeeles. Ei võtnud me temalt sõrmust vastu. Seepeale hakkas ta meile seda pakkuma, et äkki väikse rahanutsaka eest kingib ta sõrmuse meile. Ja ikka ei tahtnud me seda sõrmust. Just sel hetkel nägime me tema petuskeemi läbi- ta oli ise kassikullast sõrmuse maha visanud ja üritas seda meile vist kullapähe maha müüa. Lahke Hans, kes parajasti bussi tagaistmel võileibu teha vorpis, pakkus nälgurile võileiba. Pleekind mustlane solvus. Äkki muutus hale näolapp õelaks pätinäoks. Pani meile mingi pudikeelse needuse peale ja kehakeeles näitas, et jumal näeb ja karistab meid. Siis õeluskott emmaldus, ning tänavanurgal lausus kehakeeles selgelt ja ilmekalt oma viimased sõnad: “piiiiiiiiiiiiiip ja piiiiiiiiiiiiip piiiip piip” (roppused eemaldatud vastavalt blogieetika seadustele).

Tegime veel Pariisis ühe jalutuskäigu ja hakkasime autoga kaubanduskeskust otsima, kust süüa osta, aga mida me lõpuks ikkagi ei leidnud. Korra juhatas GPS meid ühte hiinalinna supermarketisse- juba esimestel sammudel superraipemarketis lõi mäda hais meid jalust nõrgaks ja pöörasime kibekähku otsa ringi. Eiffeli torni külastasime õhtul kella 11 ajal, kuid kahjuks päris tippu ei õnnestunud minna, kuna just meie piletiostmise ajaks see suleti ja oli võimalik minna ainult teisele tasandile. Jaaniõhtu veetsime siis Pariis tulesid vadates. Ööbisime jälle samas kämpas, kuid telkides. Hommikul grillisime liha ja asusime alpide poole teele.

Õppetund Pariisi liiklusest - kuidas kitsast parkimiskohast välja sõita. Tagurdada vastu tagumise auto põrkerauda (selleks ju põrkeraud mõeldud ongi) mõnusa kolksuga, seejärel lülitada sisse esimene käik ja sõita rool välja keeratuna vastu esimese auto põrkerauda (analoogselt tagumisele). Korrata seda protseduuri kuni manööverdatav auto on sõidukite jada pikiteljest piisava kõrvalekaldega ning siis sooritada puhtalt väljasõit. Sellist nippi demonstreeris meile üks naisterahvas Pariisi hiinalinnas.