8. juuli (Slatina-Bran-Ungari)

Hommikul mõtlesime kontrollida veekoguäärset kohta, saaks äkki pisut pesta. Paisjärve äärde jõudes nägime, et tegemist on ikka täiesti solgiauguga. Järv oli prügi täis. Lahkusime sealt kiiresti. Edasi hakkasime sõitma Brani, kus pidavat olema Dracula loss. Sõit Rumeenias oli elamusterohke. Nägime, kuidas üks kohalik rännumees hommikul maantee teepeenral oma magamisaset kokku pakkis – onu oli lihtsalt lina teepeenrale laotanud ja seal ööbinud. Väga närvilised Daciamehed ei koonerdanud signaaliga- selleks see ju mõeldud ongi. Transilvaania mägedesse (ehk Transilvaania alpid nagu neid kutsutake) jõudes läks liiklus rahulikumaks- kohe väga rahulikuks, sest ees sõitis tigukäigul rekka. Tee ääres müüdi barankasid ja morssi, mis oli villitud teepervelt leitud taarasse- ei kutsund eriti ostma. Brani jõudes tegime visiidi Dracula lossi. Draculast polnud seal haisugi, seda lossi oli turistidele esitletud kui Rumeenia kuninganna Marie suveresidentsi. Kirjanik Bram Stoker on loonud müüdi vampiir Draculast ja selle lossi tembeldanud vampiir Dracula elukohaks. Päris Dracula (Vlad Tepes) selles lossis ei ole elanud, küll aga olevat redutanud selle lossi hauakambrites türklaste eest kaks päeva (Wiki andmetel).

Edasine plaan oli sõita nonstop Eestisse ( umbes 2200 km). Enne maratonsõitu käisime veel ühes supermarketis, kus kerjavale mustlaspoisile andsime kogu rumeenia peenrhaha, mis meil alles oli jäänud.