Reede 27. juuni (Põhja-Itaalia- Veneetsia – Rimini)

Hommikul ärkasime vara ja pakkisime ruttu oma telgid kokku, et korrakaitsjatele silma ei jääks. Sõitsime Veneetsiasse. Ilm oli kuum, pea 35 kraadi varjus. Veneetsis sõime pizzat, kus kohalikud italiaanod röövisid meid päise päeva ajal ja lisasid mingeid suvalisis taxe ja jootraha arvele mõnusalt juurde. Edasi hakkasime sõitma mööda Itaalia idarannikut lõuna poole, et leida ööbimiskohta. Jõudsime Riminisse. Käisime ujumas superrannas, kus vesi oli sama soe kui õhk. Küsisime mingi turistist slovaki käest kämpingu kohta ning ta suunas meid lähedal asuvasse kämpingusse. Hinnad olid seal üleootuste odavad ja jäime sina ööseks.Hansu Prantsusmaal hernepõllult saadud putukahammustus oli jala paiste ajanud, õigemini ajas jala paiste Veneetsia apteekrite soovitatud ravim (analoogne spordikreemile). Mait ja Alesja läksid siis Hansu Rimini

haiglasse viima. Haigla valvelauast juhatas üks priske tädi meid trepist üles ja paremale. Läksime siis trepist üles ja paremale….jõudsime inimtühjadesse haiglakoridoridesse. Kolasime ringi ja ei ühtegi hingelist. See oli nagu “Peetrikese Unenägu”. Mait läks siis uuesti valvelauda küsima, taaskord juhatati trepist üles ja paremale. Taaskord läksime inimtühja haiglasse ringi luusima. Lõpuks jõudsime kuhugi traumapunkti tagaruumidesse, kus veriseid haigeid lapiti. Sealtkaudu juhatati meid traumapunkti vastuvõttu, kus meid pandi 3 tunniks ootama. Siis võeti Hans ette. Tehti süst ja jäeti tunniks ratastooli istuma. Siis sõitsime tagasi kämpingusse.